Kruiis

Postitatud märts 15, 2008 kirjutas Katri
Rubriigid: Blogroll

Nagu te võib-olla mäletate, võitsime oma reisiblogiga kolmanda koha ja saime auhinnaks kruiisi. Sel nädalal käisimegi seda kruiisi realiseerimas. Kruiisi sihtpunkt Kuala Lumpur meile eriti pinget ei pakkunud, sest sel on juba käidud ja nii muljetavaldav linn see ka ei ole, et hirmsasti tagasi kutsuks.

Aga kruiisi laev oli see eest suur ja uhke, Tallinki laevad sellega konkurentsi eriti eii kannataks ( ma muidugi neid kõige uuemaid Tallinki laevu pole näinud, võib-olla teen neile liiga). Laeval on välibassein ja mullivannid, jõusaal, spa, minigolfi väljakud, korvpalli väljak, kino, show-teater, hulgaliselt kohvikuid, restorane, poode jne. Eriti mõnus oli meie kajut – täitsa oma rõduga. Kusjuures „rõduklassi” reisijaid koheldakse enam-vähem nagu lennukis äriklassi reisijaid – eelisjärjekord registreerimisel, loožikohad showteatris, tasuta spa külastus. Oooo, elu võib ikka mõnus olla!

Pilte kruiisilt saate näha siin:

http://www.facebook.com/album.php?aid=43178&l=39dd7&id=536321275

Aga et ma teid liiga kadedaks ei ajaks, tulen tagasi argiste teemade juurde, seda enam, et kruiis ja luksus on selleks korraks läbi ning olen nüüd jälle tagasi Singapurist oma argiste asjade juures. Eelmise nädalavahetuse eksamiga sain kenasti hakkama, oli seekord kohe üleootuste inimlik eksam. Lisaks sain oma siinse uurimistöö esimese versiooni juhendajatele kommenteerimiseks saadetud. Oh kui hea tunne, kui saad millegagi natukenegi ühele poole. Saaks ma kunagi oma doktoritööga ka nii kaugele, siis oleks elu täitsa lill.

Olen vahepeal gurmaanid täitsa hooletusse jätnud, aga ma pole teid unistanud. Seekord teemaks võrratu mahlade valik Singapuris. Neile, kellel tavalisest apelsini- või õunamahlast juba väikest viisi kõrini, on Singapur küll paradiisiks (kuigi ka siinne tavaline pakis müüdav apelsinimahl on parem kui Aura apelsinimahl, sest siinses apelsinimahlas hulgaliselt viljaliha). Lisaks on mahlade valikus hulga ebakonventsionaalseid mahlu – nt guaavimahl pirnitükkidega, viinamarjamahl aaloe vera tükkidega, porgandi- ja mingite marjade, mille eestikeelset nime ma ei tea, (wolfberry)mahl, litšimahl … Viimase aja üks huvitavamaid leide on olnud puu- ja aedviljamahl, mis koosneb muuhulgas näiteks peedi-, hapukapsa-, muru- ja erinevate puuviljade mahla segust. Värvilt mitte väga isuäratavalt mururoheline, kuid maitseb päris hästi.

dsc03994.jpg

Lõpetamine

Postitatud märts 7, 2008 kirjutas Katri
Rubriigid: Blogroll

Vahetult pärast Sumatrat oli siinse ühe programmiosa (New York University) lõpetamine. Päev algas varakult piknik-brunch’iga botaanikaaias. Siis viimased ettevalmistused õhtuseks aktuseks ja peoks jms. Sagimist kui palju…

Meile enne oli mitu korda sõnad peale loetud ja palju juhiseid antud, et kuhu aktusel ja peol istuda ja astuda, mis seljas peab olema jne jne. Et ikka kõik oleks nii nagu peab ja et VIP külalistele, sh Singapuri haridusminister, riigikohtunik, USA suursaadik, kohaliku ülikooli rektor jms hea mulje jätta. Sellele vaatamata oli aktus võrdlemisi südamlik ja tore. Parim osa oli minu meelest meie kursusekaaslaste kõned – on ikka andekad inimesed. Mina küll nii ilusasti sõnu seada ei oska.

Aktusele järgnes bankett ja sellele omakorda õhtusöök – tõeliselt nämm. Taustaks mängis kohalike sõnul Singapuri parim jazz-band. Ei saa kurta. Kui pilte tekib, siis riputan siia ka üles.

Aga nüüd on pidu läbi; kohe-kohe on mul algamas teise programmiosa viimane eksam – jällegi 48h kodueksam. Pole enam jupp aega ühtegi ekamit olnud (viimane oli detsembri alguses). Seekord pean küll tunnistama, et pole eriti õppinud, sest ei ole enam olnud erilist sädet õppida. Ma panustan sellele, et 48h peaks olema piisav aeg, et midagi juurde lugeda, kui loomulikust intelligentsist puudu peaks jääma.

Tagasi

Postitatud märts 7, 2008 kirjutas Katri
Rubriigid: Blogroll

Saabusin teisipäeva öösel elus ja tervelt Sumatralt tagasi Singapuri. Nägime kõike, mida lubatud – orangutange ja vulkaane, lisaks ilusaid loodusvaateid ja huvitavaid maju. Maavärinat eriti ei tundnud, kuigi räägitakse, et sel ajal kui me seal olime, olla maa päris mitu korda värisenud.

Pildireportaaži reisist saate näha siin:

Album 1: http://nyu.facebook.com/album.php?aid=43211&l=e9740&id=537801264

Album 2: http://nyu.facebook.com/album.php?aid=43212&l=9d41c&id=537801264

Album 3: http://nyu.facebook.com/album.php?aid=43219&l=03c6d&id=537801264

Ja videoreportaaži orangutangidest saate näha siit:

http://www.youtube.com/watch?v=hq1Q_HbTCQk

Jälle reisile…

Postitatud veebruar 28, 2008 kirjutas Katri
Rubriigid: Blogroll

… seekord viieks päevaks Indoneesiasse Sumatra saarele, plaanis on vaadata natuke orangutange ja vulkaane ja kui juhtub, siis kogeda ka maavärinat (viimasel ajal on seal maa peaaegu ülepäeviti värisenud). Seekord blogi ei pea, sest ei taha läpakat kaasa tassida, aga pildid riputan pärast üles küll. Ma luban.

Mis siis veel? Ootamatult läks meil veel üks korterikaaslane ära – seekord Samad. Sai üsna ootamatu pakkumise minna Montenegrosse valimisi vaatlema ja läinud ta oligi. Niuks! Kodu on äkitselt nii tühjaks jäänud. Kuigi numbriliselt on meid siiski veel kolm, ei ole seltskond enam päris endine. Aga eks kõik head asjad saavad ükskord otsa, et teha ruumi uutele. Olen seda juba mitu korda varemgi kogenud. Ja lisaks, nagu mu hea kolleeg Liina ütles – asjad on pidevas muutumises, mis vahepeal tundub hea, muutub aeg-ajalt mitte nii väga heaks ja vastupidi. Nii et ehk ongi hea, et Singapuri elu on muutumas/otsasaamas, enne kui see nö „mitte-nii-väga-hea-aeg” kohale jõuab.

Konditsioneerihullus

Postitatud veebruar 16, 2008 kirjutas Katri
Rubriigid: Blogroll

Nagu ma ikka aeg-ajalt kurtnud olen, pean ma seda kurtmist jätkama ka nüüd.

Ilm on Singapuris üldiselt pidevalt mõnus ja soe; selle üle ma ei kurda. Ilmateadet ei pea vaatama, sest see on sama päevast päeva – 25-32 C, päikest, hoovihma, võib-olla ka äikest (vihmaperioodil on jahedam ainult 24-31 C). Üks öö oli tegelikult vist öökülm – ärkasin keset ööd üles ja mõtlesin, et äkki peaks teki otsima, sest jahe oli; ma arvan, et võis olla vast 22 või nii.

Aga siseruumid on siin külmad, sest konditsioneeriga ei koonerdata. Kodus saame muidugi ise konditsioneeri reguleerida ja seal ei ole külm, aga ühistranspordis, koolis, raamatukogus on küll külm. Näiteks täna panin raamatukokku tulles selga 2 pikkade käistega kampsunit, pikad püksid, tennised ja valisin raamatukogus sellise ruumi osa, kus lagi on kõrgem ja seega konditsioneer kaugemal. Aga vastu õhtut hakkab ikka väljakannatamatult külm.

Huvitav on veel märkida, et õhtusel ajal on ka näiteks bussid talumatult külmad, sest konditsioneer on terve päev neid jahutanud, päike on looja läinud ja inimesi, kes enda sealolekuga ruumi soojendaksid, on vähem. Seepärast on õhtusel ajal bussiaknad sageli kondenseerumise mõjul väljastpoolt udused – sees on nii palju külmem kui väljas. Sama efekt on muide prilliklaasidega – siseruumidest õue minnes lähvad klaasid uduseks.

Ma olen küll põhjamaalt pärit ja peaks külmaga harjunud olema, aga ikka on mul külm. Seda imelikum on, et kohalikud tudengid istuvad raamatukogus lühikeste pükste, T-särkide või kleidikestega. No ei saa mina aru…

Ei ole tuju…

Postitatud veebruar 15, 2008 kirjutas Katri
Rubriigid: Blogroll

… tegeleda sellega, millega peaks. Peaksin praegu aktiivselt tegelema oma siinse uurimistöö ja TÜ doktoritöö kirjutamisega. Aga üldse pole tuju. Niiiii raske ennast motiveerida, eriti kui konkreetset tähtaega pole või kui see on kuskil kaugel. Igal hommikul on selline plaan, et nii täna ärkan vara, olen hästi tragi ja kirjutan, kirjutan, kirjutan. Aga siis jälle otsid endale tohutul hulgal asendustegevusi – loomulikult tuleb hoolega postimees.online’i lugeda ja delfile pilk peale heita, meilid mitu korda üle lugeda, sõprade blogid üle vaadata, natuke minesweeper’it mängida, mõne inimesega msn’is lobiseda, tass teed teha ja siis kohvi ja siis jälle teed ja nii saabki efektiivselt päeva maha molutada, ilma et mu kirjutised oluliselt edasi areneks. Oeh, kui keegi oskab soovitada head retsepti, kuidas ennast motiveerida, andke teada, ehk aitab see mind ka.

Rõõmsama poole pealt nii palju, et eelmise nädala lõpus käisime kursakaaslastega nö kursalõpu-reisil Malaisias džunglis. Seal sai mööda koopaid ronitud (koos tohutu hulga nahkhiirtega), aborigeenide (täpsemalt Orang Asli’ hõimu) külas käidud, läbi džungli mingi mitte väga kõrge mäe otsa ronitud, džunglijõgedes ujumas käidud ja õhtuti maffiat mängitud. Päris tore oli.

 dsc03523.jpg

Eelmisel neljapäeval saabus rotiaasta ja hiinlaste jaoks on Hiina uue aasta saabumine suur-suur püha. Hiinas olla siis ligi kaks nädalat elu suht välja surnud. Käiakse sugulastel külas, süüakse ohtralt ja tehakse ilutulestikku jne. Siin 2 nädalat ei läinud ja me olime enamuse pühade ajast niikuinii džunglis. Siiski, juba eelmise nädala algusest oli tunda pühade tulekut, näiteks spordikeskuses jäid mõned tunnid ära jms. Pühade järgselt veel esmaspäevalgi oli meie maja esimese korruse hiinlaste pood, millest ma teile natuke aega tagasi kirjutasin, suletud.

Meil siin oli selline võimalus, et saame osa programmist läbida Shanghaist. Nüüd ongi kätte jõudnud aeg, kus osad kursakaaslased on ära Shanghaisse minemas. Minu korterikaaslastest läks sinna Nicolas (kolumblane). Eile õhtul saatsime teda ära – Samad tegi jälle Usbeki plovi ja meie uus korterikaaslane Anna valmisas rootsipärase õhtusöögi (IKEA lihapallid pohlamoosiga, kartulid, heeringas). Nämm-nämmm!

Nii, nüüd olen jälle edukalt uurimistöö kirjutamiselt kõrvale hiilinud. Aga nüüd ei pääse ma enam puu tahagi, tuleb kirjutama hakata. Ehk olen täna produktiivne?!

Oli vahepeal sünnipäev

Postitatud veebruar 1, 2008 kirjutas Katri
Rubriigid: Blogroll

Juhtus siin vahepeal selline lugu, et sain jälle aasta võrra vanamaks. Kui natuke järele hakata mõtlema, siis sünnipäevad on üsna veidrad nähtused. Ühelt poolt on tegemist täiesti tavalise päevaga – ärkad hommikul üles, teed samu asju nagu tavalisel päevalgi ja ega tegelikult ju sel päeval mingit sügavat tähtsust polegi, sest midagi põrutavat iseenesest ju ei juhtu.

Teisalt on sünnipäevad alati väga emotsionaalsed päevad – hästi palju häid soove headelt inimestelt, kes sinust hoolivad. Viimaste aastate sünnipäevad on mulle alati väikese õnnepisara silma toonud, sest sünnipäevadel on just nagu eriti kohale jõudnud kui õnnelik inimene ma olen. On suur õnn, kui sul on armastav pere, kes sinu tegemistele 100% kaasa elab ja sulle alati ja tingimusteta kõike paremat soovib, ja nii palju häid sõpru, kes sinu peale mõtlevad, kusiganes sa ka ei oleks või kusiganes nemad ka poleks. Aitäh teile!

Minu siinsed Singapuri sõbrad on ka väga toredad. Kuigi olin lootnud oma sünnipäeva siin maha vaikida ja ainult korterikaaslaste seltsis tähistada, lekkis info minu sünnipäeva kohta siiski ka laiemale ringile, mille tulemuseks oli minu siinsete kursakaaslaste poolt korraldud üllatuspidu. Nii et oli tort ja küünlad – comme il faut :).