Konditsioneerihullus

Nagu ma ikka aeg-ajalt kurtnud olen, pean ma seda kurtmist jätkama ka nüüd.

Ilm on Singapuris üldiselt pidevalt mõnus ja soe; selle üle ma ei kurda. Ilmateadet ei pea vaatama, sest see on sama päevast päeva – 25-32 C, päikest, hoovihma, võib-olla ka äikest (vihmaperioodil on jahedam ainult 24-31 C). Üks öö oli tegelikult vist öökülm – ärkasin keset ööd üles ja mõtlesin, et äkki peaks teki otsima, sest jahe oli; ma arvan, et võis olla vast 22 või nii.

Aga siseruumid on siin külmad, sest konditsioneeriga ei koonerdata. Kodus saame muidugi ise konditsioneeri reguleerida ja seal ei ole külm, aga ühistranspordis, koolis, raamatukogus on küll külm. Näiteks täna panin raamatukokku tulles selga 2 pikkade käistega kampsunit, pikad püksid, tennised ja valisin raamatukogus sellise ruumi osa, kus lagi on kõrgem ja seega konditsioneer kaugemal. Aga vastu õhtut hakkab ikka väljakannatamatult külm.

Huvitav on veel märkida, et õhtusel ajal on ka näiteks bussid talumatult külmad, sest konditsioneer on terve päev neid jahutanud, päike on looja läinud ja inimesi, kes enda sealolekuga ruumi soojendaksid, on vähem. Seepärast on õhtusel ajal bussiaknad sageli kondenseerumise mõjul väljastpoolt udused – sees on nii palju külmem kui väljas. Sama efekt on muide prilliklaasidega – siseruumidest õue minnes lähvad klaasid uduseks.

Ma olen küll põhjamaalt pärit ja peaks külmaga harjunud olema, aga ikka on mul külm. Seda imelikum on, et kohalikud tudengid istuvad raamatukogus lühikeste pükste, T-särkide või kleidikestega. No ei saa mina aru…

Explore posts in the same categories: Blogroll