Arhiiv: veebruar 2008

Jälle reisile…

veebruar 28, 2008

… seekord viieks päevaks Indoneesiasse Sumatra saarele, plaanis on vaadata natuke orangutange ja vulkaane ja kui juhtub, siis kogeda ka maavärinat (viimasel ajal on seal maa peaaegu ülepäeviti värisenud). Seekord blogi ei pea, sest ei taha läpakat kaasa tassida, aga pildid riputan pärast üles küll. Ma luban.

Mis siis veel? Ootamatult läks meil veel üks korterikaaslane ära – seekord Samad. Sai üsna ootamatu pakkumise minna Montenegrosse valimisi vaatlema ja läinud ta oligi. Niuks! Kodu on äkitselt nii tühjaks jäänud. Kuigi numbriliselt on meid siiski veel kolm, ei ole seltskond enam päris endine. Aga eks kõik head asjad saavad ükskord otsa, et teha ruumi uutele. Olen seda juba mitu korda varemgi kogenud. Ja lisaks, nagu mu hea kolleeg Liina ütles – asjad on pidevas muutumises, mis vahepeal tundub hea, muutub aeg-ajalt mitte nii väga heaks ja vastupidi. Nii et ehk ongi hea, et Singapuri elu on muutumas/otsasaamas, enne kui see nö „mitte-nii-väga-hea-aeg” kohale jõuab.

Konditsioneerihullus

veebruar 16, 2008

Nagu ma ikka aeg-ajalt kurtnud olen, pean ma seda kurtmist jätkama ka nüüd.

Ilm on Singapuris üldiselt pidevalt mõnus ja soe; selle üle ma ei kurda. Ilmateadet ei pea vaatama, sest see on sama päevast päeva – 25-32 C, päikest, hoovihma, võib-olla ka äikest (vihmaperioodil on jahedam ainult 24-31 C). Üks öö oli tegelikult vist öökülm – ärkasin keset ööd üles ja mõtlesin, et äkki peaks teki otsima, sest jahe oli; ma arvan, et võis olla vast 22 või nii.

Aga siseruumid on siin külmad, sest konditsioneeriga ei koonerdata. Kodus saame muidugi ise konditsioneeri reguleerida ja seal ei ole külm, aga ühistranspordis, koolis, raamatukogus on küll külm. Näiteks täna panin raamatukokku tulles selga 2 pikkade käistega kampsunit, pikad püksid, tennised ja valisin raamatukogus sellise ruumi osa, kus lagi on kõrgem ja seega konditsioneer kaugemal. Aga vastu õhtut hakkab ikka väljakannatamatult külm.

Huvitav on veel märkida, et õhtusel ajal on ka näiteks bussid talumatult külmad, sest konditsioneer on terve päev neid jahutanud, päike on looja läinud ja inimesi, kes enda sealolekuga ruumi soojendaksid, on vähem. Seepärast on õhtusel ajal bussiaknad sageli kondenseerumise mõjul väljastpoolt udused – sees on nii palju külmem kui väljas. Sama efekt on muide prilliklaasidega – siseruumidest õue minnes lähvad klaasid uduseks.

Ma olen küll põhjamaalt pärit ja peaks külmaga harjunud olema, aga ikka on mul külm. Seda imelikum on, et kohalikud tudengid istuvad raamatukogus lühikeste pükste, T-särkide või kleidikestega. No ei saa mina aru…

Ei ole tuju…

veebruar 15, 2008

… tegeleda sellega, millega peaks. Peaksin praegu aktiivselt tegelema oma siinse uurimistöö ja TÜ doktoritöö kirjutamisega. Aga üldse pole tuju. Niiiii raske ennast motiveerida, eriti kui konkreetset tähtaega pole või kui see on kuskil kaugel. Igal hommikul on selline plaan, et nii täna ärkan vara, olen hästi tragi ja kirjutan, kirjutan, kirjutan. Aga siis jälle otsid endale tohutul hulgal asendustegevusi – loomulikult tuleb hoolega postimees.online’i lugeda ja delfile pilk peale heita, meilid mitu korda üle lugeda, sõprade blogid üle vaadata, natuke minesweeper’it mängida, mõne inimesega msn’is lobiseda, tass teed teha ja siis kohvi ja siis jälle teed ja nii saabki efektiivselt päeva maha molutada, ilma et mu kirjutised oluliselt edasi areneks. Oeh, kui keegi oskab soovitada head retsepti, kuidas ennast motiveerida, andke teada, ehk aitab see mind ka.

Rõõmsama poole pealt nii palju, et eelmise nädala lõpus käisime kursakaaslastega nö kursalõpu-reisil Malaisias džunglis. Seal sai mööda koopaid ronitud (koos tohutu hulga nahkhiirtega), aborigeenide (täpsemalt Orang Asli’ hõimu) külas käidud, läbi džungli mingi mitte väga kõrge mäe otsa ronitud, džunglijõgedes ujumas käidud ja õhtuti maffiat mängitud. Päris tore oli.

 dsc03523.jpg

Eelmisel neljapäeval saabus rotiaasta ja hiinlaste jaoks on Hiina uue aasta saabumine suur-suur püha. Hiinas olla siis ligi kaks nädalat elu suht välja surnud. Käiakse sugulastel külas, süüakse ohtralt ja tehakse ilutulestikku jne. Siin 2 nädalat ei läinud ja me olime enamuse pühade ajast niikuinii džunglis. Siiski, juba eelmise nädala algusest oli tunda pühade tulekut, näiteks spordikeskuses jäid mõned tunnid ära jms. Pühade järgselt veel esmaspäevalgi oli meie maja esimese korruse hiinlaste pood, millest ma teile natuke aega tagasi kirjutasin, suletud.

Meil siin oli selline võimalus, et saame osa programmist läbida Shanghaist. Nüüd ongi kätte jõudnud aeg, kus osad kursakaaslased on ära Shanghaisse minemas. Minu korterikaaslastest läks sinna Nicolas (kolumblane). Eile õhtul saatsime teda ära – Samad tegi jälle Usbeki plovi ja meie uus korterikaaslane Anna valmisas rootsipärase õhtusöögi (IKEA lihapallid pohlamoosiga, kartulid, heeringas). Nämm-nämmm!

Nii, nüüd olen jälle edukalt uurimistöö kirjutamiselt kõrvale hiilinud. Aga nüüd ei pääse ma enam puu tahagi, tuleb kirjutama hakata. Ehk olen täna produktiivne?!

Oli vahepeal sünnipäev

veebruar 1, 2008

Juhtus siin vahepeal selline lugu, et sain jälle aasta võrra vanamaks. Kui natuke järele hakata mõtlema, siis sünnipäevad on üsna veidrad nähtused. Ühelt poolt on tegemist täiesti tavalise päevaga – ärkad hommikul üles, teed samu asju nagu tavalisel päevalgi ja ega tegelikult ju sel päeval mingit sügavat tähtsust polegi, sest midagi põrutavat iseenesest ju ei juhtu.

Teisalt on sünnipäevad alati väga emotsionaalsed päevad – hästi palju häid soove headelt inimestelt, kes sinust hoolivad. Viimaste aastate sünnipäevad on mulle alati väikese õnnepisara silma toonud, sest sünnipäevadel on just nagu eriti kohale jõudnud kui õnnelik inimene ma olen. On suur õnn, kui sul on armastav pere, kes sinu tegemistele 100% kaasa elab ja sulle alati ja tingimusteta kõike paremat soovib, ja nii palju häid sõpru, kes sinu peale mõtlevad, kusiganes sa ka ei oleks või kusiganes nemad ka poleks. Aitäh teile!

Minu siinsed Singapuri sõbrad on ka väga toredad. Kuigi olin lootnud oma sünnipäeva siin maha vaikida ja ainult korterikaaslaste seltsis tähistada, lekkis info minu sünnipäeva kohta siiski ka laiemale ringile, mille tulemuseks oli minu siinsete kursakaaslaste poolt korraldud üllatuspidu. Nii et oli tort ja küünlad – comme il faut :).