Arhiiv: august 2007

Haikala ja raikala

august 25, 2007

Taas rubriik „Gurmaanidele”. Seekord siis kala.

HAI

Jaekaubandusvõrgus on äärmiselt mõistliku hinnaga saadaval nii haikala kui ka raikala lõike (need on siin ca 2 korda odavamad kui näiteks lõhefilee). Täna näiteks tegin süüa haikalast. Kuna sööjaid oli kolm, aga fileesid kaks, siis tükeldasin fileed kuubikuteks ja tegin miskit ühepajatoidu laadset (porgand, kartul, rohelised oad). Päris maitsev sai, tervislik ilmselt ka. Hai maitseb nagu kala ikka, aga luid pole ja konsistentsilt meenutab natuke kanaliha, kuivõrd kuubikud säilitavad kuubiku kuju ka pärast praadimist. Värvilt on hai liha valge.

RAI

Olen siin kodus ise raikala lõike paneerinud ja praadinud ja korra väljas ka terve väikse rai ära söönud. Mulle üldiselt meeldis minu poolt valmistatud rai rohkem, sest see, mis ma väljas sõin, oli jube teravas kastmes, nagu kohalikele toitudele tihtilugu tavaks. Raikala puhul on omapärased selle luud – need ei ole teravad ja haprad, vaid pigem lapikud ja suht pehmed. Põhimõtteliselt kõlbavad vist luud ka söögiks, natuke krõmpsud on, aga erinevalt tavalisest kalast, ei torgi. Värvilt on rai valge, maitselt nagu kala ikka.

Kui kellelgi on kogemust hai või rai söömisel või valmistamisel, siis palun jagage minuga, et saaksin järele proovida!

Klubikultuurist

august 25, 2007

Kolmapäeval käisin mõnede kursaõdedega klubis – siin, nagu Eestistki, kolmapäeviti neiudele sissepääs tasuta. Klubi oli rahvast suht tihedalt täis, kuid enamus külastajatest olid võrdlemisi noored (või siis et, võib-olla olen mina juba vana).

Klubi üldiselt Eesti klubidest väga drastiliselt ei erinenud, aga siiski, üks eriline tvist oli asjal küll juures. Tantsupõrandal oli kaks poodiumi, millel seisid/tantsisid noormehed. Paljude lugude jaoks olid neil kindlad liigutused – a la nagu YMCA loo puhul on kõigile alati teada, mis refrääni ajal kätega teha, aga neil seal oli iga loo jaoks vastavad liigutused ja miimika, peaaegu nagu viipekeel (nagu lasteaias õpetati liigutused „Põrdamaja” laulue). Mõned näisid liigutusi paremini tundvat, teised matkisid.

Hmm, omapärane… ei oskagi nagu kommenteerida, kas see on IN või OUT. Huvitav, kas see trend jõuab kunagi Eestisse ka.

Uusi pilte…

august 19, 2007

… saate jätkuvalt näha siin:

http://www.flickr.com/photos/10376418@N08/

Durian

august 19, 2007

Arvake ära, mis või kes on DURIAN?

Tegemist on troopilise puuviljaga, mida kohalikud tohutult armastavad. Durian on vägagi omapärane puuvili. Väljastpoolt näeb see välja selline:

dsc01461.jpg

Neid on erineva suurusega, mõned on korraliku kõrvitsa suurused näiteks. Viljaliha näeb välja nagu roisukunud broiler ja see lõhnab samamoodi. Seega durianile on äärmiselt iseloomulik kohutavalt halb hais, mis levib kõikjal, kus duriani müüakse. Kui su läheduses on keegi, kellel on kotis durian, siis see on koheselt tuvastatav. Seetõttu on näiteks bussis ja metroos sildid, mis keelavad durianiga sisenemise.

Mõned kohalikud, kellega siin durianist rääkinud oleme, on duriani maitse igati heaks kiitnud. Et tegemist ikkagi nii legendaarse puuviljaga ja kuna meie iganädalase toidupoe juures müüakse duriane, otsustasime täna Nicolasega, et proovime selle asja ära. Felipe ja Samad hoidsid vankumatu meelekindlusega eemale.

Pean tunnistama, et pettusin. Lootsin tõesti, et maitse on sellel duriani-ollusel siiski hea, aga ei! Algul ei tule kohe kõik maitsenüansid esile, aga pärast natukest mälumist avaldub roiskunud sibula nüanss, kuidagi alla minna see puuvili igatahes ei taha.

Ei saa mina küll aru, mis need kohalikud durianis head leiavad.

Igasugust …

august 15, 2007

NÄDALAVAHETUS – oo-jaa, nädalavahetus oli mõnus. Pärast eksameid on ikka hea tunne, vabadus!!! Ega ma väga palju ette ei võtnudki, aga ikka oli hea. Laupäeval käisin idarannikul rattaga sõitmas – seal on mõnus alt pikk rattatee ja rattalaenutus (a la Pirita tee või Stroomi). Vaade merele pole siin muidugi just kõige suurepärasem – kaubalaevad igapool (ca 50-60 peal läks lugemine sassi). Pühapäeval käisime grillimas ja õhtul kinos Simpsoneid vaatamas –täitsa muhe oli.

UUTMOODI KOOL – esmaspäevast algas meil siin siis uus semester. Kool on paksult rahvast täis, sööklas sabad, lifti tuleb kaua oodata. Mõnusad loengud, kus on vaid ca 20 inimest, on läbi. Oleme siin suvekuude privaatsusega ära hellitatud. Aga küllap varsti ära harjume.

UUED LOENGUD – minu selle semestri ained on järgmised: biotehnoloogia õigus, Aasia konkurentsiõigus, Euroopa rahvusvaheline eraõigus, maailma kaubandusõigus, IT õigus. Mõned loengud on juba olnud ka. Näiteks biotehnoloogia õigus – see tundub superpõnev, nagu ulmekas – arutleme näiteks selle üle, et kas peaks olema võimalik patenteerida mutantsiga, kes on aretatud eriti minimõõtmeliseks eesmärgiga võimaldada organite (nt neerud, süda) siirdamist inimestele. Kõlab ulmeliselt, aga see on praegu juba tegelikkus. Homme on IT õiguse loeng, arutlusele tulevad küberkuriteod ;).

HINDED – selgunud on esimese kolme eksami hinded: EU õigus (see oli minu lemmikeksam) A, äriühingud A-, õiguseetika A-. Olen igati rahul.

ENRON – tahtsin tegelikult veel üht mõtet jagada, enne kui suvesemestri lõppenuks loen. Nimelt, ilmselt on nii mõnedki teist kuulnud 2001. aastal USAs aset leidnud Enroni skandaalist. See seondus raamatupidamislike pettustega, mille tulemusel tohutu suur energiagigant Enron kolinal pankrotti läks ning selle tippjuhid ja audiitorid aastateks trelli taha pandi. Sellele järgnes veel rida teisi sarnaseid skandaale (WorldCom, Tyco). Enroni skandaal andis kõneainet peaaegu kõigis USA õigusega seotud ainetes, eriti finantsarvestuses muidugi. Päris kavalad petuskeemid olid. Aga alati tekib küsimus, kuidas need, kes nüüdseks trellide taga on, küll arvasid, et need asjad välja ei tule, kui nii suures ulatuses sahkerdada. Hullumeelne, aga suur raha ajab ilmselt hulluks. Igatahes, mõte, mida tahtsin ära öelda – ilma Enronite oleks USA õigus oluliselt vaesem ja igavam.

 

 

AITÄH – eile saabus mulle siia postiga panderol kodust väärt kraamiga (sh fotokonkursile kvalifitseerivad fotod). Aitäh, kallis ema! You made my day 🙂 (ma ei tea, kuidas seda täpselt eesti keeles öelda, et sama mõte edasi anda), igatahes oli see väga tore üllatus.

 

Jälle tehtud!

august 10, 2007

… et siis eksamitega selleks korraks jälle ühel pool. Nüüd olen väsind, aga õnnelik :)!

See nädalavahetus saan üle jupi aja taas vabalt võtta ja mitte kooli peale mõelda. Mõnna! Uuest nädalast siis uue hooga…

Eksamite vahefiniš

august 7, 2007

Niisiis, eksamid! Seekord on mul neid taas kolm. Eile tegin ühe, täna teise, üks veel ees – eks vaatan, millal sellega ühele poole saan, kas neljapäeval või reede hommikul. Igatahes nädalavahetust ei tahaks eksamitele enam raisata – puhkust siin niigi vähe.

Mu ema ütleb, ma olen kogenud eksamite tegija. Ja eks tal ole vist õigus ka. Ma ei võta seda eksamite asja nii väga südamesse kui teised siin ümberringi; ja mulle tundub, et on juba tekkinud päris efektiivsed õppimisstrateegiad. Aga tegelikult ma ei tohiks veel hõisata siin midagi, sest ega ma ju tulemusi pole veel ühelegi eksamile saanud.

Aga et siis mõned mõtted seekordsete eksamite või õppeainete kohta.

Eile tegin väärtpaberite regulatsiooni eksamit. See oli suht kirves. Ilmselt pole viga mitte selles, et eksam oleks keeruline olnud, vaid aine ise oli keeruline. USA väärtpaberituru regulatsioonile on omane äärmine keerukus. Kui US Securities Exchange Commission (SEC, so põhimõtteliselt USA analoog meie Finantsinspektsioonile) miskit dereguleerimise sildi all teeb, siis tulemuseks on tohutu hulk reegleid, mis on täis ristviiteid, erandite erandite erandeid jne. Kusjuures rikkumise korral on võimalikud sanktsioonid koletult suured – SEC poolt määratavad trahvid on üks asi, aga hoopis võimsam relv on class action (grupihagi, st kogutakse kokku trobikond kannatajaid, mõnikord tuhandeid, ja siis kaevatakse väärtpaberite regulatsiooni rikkunud ettevõte kohtusse; kahjunõuded sadades miljonites dollarites, vahel biljonites – nunnu, kas pole). USAs on palju toredaid suuri advokaadibüroosid, mis ainult väärtpaberi class action’itest elavadki ja nad ei üldse mitte vaeselt. Einoh, tegelikult on see väga juristide sõbralik lähenemine – selles suhtes, et vaid vähesed suudavad endale selle regulatsiooni täitsa selgeks teha, aga keegi ei taha seda regulatsiooni rikkuda. Seega jurist, kes reegleid tunneb, saab sümpaatseid summasid küsida.

Mina otsustasin siiski, et mulle piisab sellest, et ma tean, et regulatsioon on tohutu keeruline ja tunnen neid reegleid vähemalt nii palju, et eksamist läbi saada. Eestis pole mul nende reeglite põhjalikuma tundmisega midagi peale hakata. Nii et liiga palju energiat ma sellesse ei pühendanud.

Täna tegin ühinemiste ja ülevõtmiste eksamit. See oli märksa mõnusam. Reegleid vähem, aga samas, aine ise palju praktilisem. See aine oli päris hea selleks, et aru saada, mis värk USAs nende vaenulike ülevõtmistega and ülevõtmispakkumiste on. Eestis neid eriti ei ole, aga nüüd saan aru, miks meil nii ja seal teisti. Jälle targem.

Mõlemaid aineid andis sama õppejõud, täitsa sümpaatne ja asjalik professor. Etniliselt päritolult korealane, aga sündinud ja kasvanud USAs. Loengud olid väga huvitavad ja vaatamata aine keerukusele, siiski väga selged ja hästi struktureeritud. Aga mitte kuivad, kõiki reegleid seletas lahti eluliste näidetega. Super! Et ta välimuselt asiaat, heas vormis ja vanuselt ilmselt alla 40, siis meie aasiaatidest kursaõed olid kõik temast sügavalt sisse võetud. Mina, sinisilmse ja naiivse eurooplasena, sain sellest muidugi alles siis aru, kui üks mu hiinlasest kursaõde loengute viimasel päeval minu käest, küsis, et ma ei leia, et meie õppejõud on väga šarmantne. Oh, mind totukest küll.

Tegemist ootab veel finantsarvestuse eksam. Sellest ainest olen ma juba varasemalt kirjutanud, kes luges, see võib-olla mäletab.